E-ITSPEA 4: Info- ja võrguühiskond

Eesti on digiriik, kus e-teenused ja nutikas IT-infra teevad elu mugavaks. Aga kas digivabadus tähendab ka päriselt vabadust? Jälgimiskapitalism (kus andmeid kogutakse ja müüakse) ning digiaedik (kus algoritmid näitavad ainult meie huvidele vastavat sisu) on kasvavad probleemid ka siin. Kui me ei ole teadlikud, võivad need suunata meie maailmapilti ja otsuseid rohkem, kui arvame.

Kus me oleme praegu?

Google, Facebook ja TikTok koguvad eestlaste andmeid, mõjutades, mida me loeme ja vaatame. Meedia ja sotsiaalvõrgud loovad infomulle, kus kohtame vaid oma arvamust kinnitavat infot. Reklaamid ja sisu muutuvad järjest isikupärasemaks, kuid see tähendab ka seda, et meie käitumist jälgitakse ja suunatakse. Riigi e-teenused on küll mugavad ja tõhusad, kuid tsentraliseeritud andmekogud tekitavad privaatsusriske. Küsimus pole enam ainult selles, kas andmeid kasutatakse õigesti, vaid ka selles, kes neid kontrollib ja kuidas neid tulevikus võidakse väärkasutada.

Mis saab edasi?

Must stsenaarium: täielik kontroll ja infomullid

Kui midagi ette ei võeta, süveneb andmete kogumine ja algoritmid kujundavad meie maailmapilti järjest enam. Inimesed kaotavad usalduse e-teenuste vastu, kuna nende andmeid võidakse kuritarvitada, ning privaatsus muutub pigem luksuseks kui normiks. Meedia polariseerub veelgi, sest inimesed näevad ainult seda, mis kinnitab nende olemasolevaid uskumusi. Digiteenused muutuvad üha enam suletuks ja anonüümsus internetis kaob praktiliselt täielikult.

Näide: Eestis hakatakse riiklikult kasutama näotuvastust ja andmete ristkasutust erinevates teenustes, mis võimaldab ettevõtetel ja ametiasutustel inimesi pidevalt jälgida. Näiteks, kui inimene osaleb meeleavaldusel, võib see mõjutada tema võimalusi saada riigilt toetusi või laenu. Samal ajal muutuvad uudisvood veelgi enam suunatuks, mistõttu inimesed elavad oma infomullides ega taju ühiskondlikke protsesse terviklikult.

Valge stsenaarium: avatus ja privaatsus

Kui nii riik kui ka inimesed teevad teadlikke valikuid, võib olukord paraneda. Privaatsussõbralikud lahendused muutuvad standardiks ning seadused piiravad suurtel tehnoloogiafirmadel andmete kogumist ja suunatud reklaamide kasutamist. Kasutajad võtavad teadlikumalt vastu meediat, kontrollides allikaid ja otsides mitmekesisemat infot. Riigi e-teenused arenevad privaatsust tagavates suundades, näiteks pakkudes rohkem anonüümseid lahendusi. Digikeskkond jääb avatuks ja mitmekesiseks, andes inimestele reaalse valikuvabaduse.

Näide: Eestis kehtestatakse tugevamad andmekaitseseadused, mis piiravad ettevõtete õigust kasutajaandmeid koguda ja säilitada. Sotsiaalmeediaplatvormid peavad andma kasutajatele rohkem kontrolli selle üle, millist sisu nad näevad ja milliseid andmeid jagavad. Inimesed hakkavad massiliselt kasutama avatud lähtekoodiga ja privaatsussõbralikke alternatiive, näiteks Mastodoni Facebooki asemel või ProtonMaili Gmaili asemel.

Kas laseme tehnoloogial end juhtida või juhime seda ise? Eesti tulevik digimaailmas sõltub sellest, kui teadlikud ja nõudlikud me oleme juba täna. Me ei pea aktsepteerima täielikku järelevalvet ega laskma infomullidel oma maailmapilti kitsendada. Selle asemel saame toetada avatust, privaatsust ja kriitilist mõtlemist, et tehnoloogia jääks meie teenistusse, mitte vastupidi.