E-ITSPEA 6: Arvutid ja paragrahvid Iː tants intellektuaalomandi ümber

Milline WIPO intellektuaalomandimudeli osa toimib kõige paremini ja mida võiks muuta?

Tänapäeval, kui tehnoloogia areneb kiiresti, on tähtis kaitsta intellektuaalomandit (IO). WIPO ehk Maailma Intellektuaalomandi Organisatsioon haldab erinevaid süsteeme, nagu patendid, autoriõigused ja litsentsid. Minu arvates toimib kõige paremini patendisüsteem, kuid autoriõiguste süsteemi tuleks parandada.

Miks patendid toimivad hästi?

Patendid on tugev ja selge süsteem, mis kaitseb leiutisi. Kui keegi loob uue tehnoloogia või toote, saab ta patendi abil selle ajutise ainuõiguse. See tähendab, et keegi teine ei saa seda ilma loata kasutada. Tavaliselt kehtib patent 20 aastat.

Patendid soodustavad innovatsiooni, sest ettevõtted saavad oma investeeringud teadus- ja arendustegevusse tagasi teenida. Lisaks on rahvusvaheline patendisüsteem hästi korraldatud ning sellega saab oma leiutist kaitsta ka teistes riikides.

Autoriõiguste probleemid

Autoriõigus kaitseb loomingut, näiteks raamatuid, filme ja muusikat. Probleem on aga selles, et autoriõigused kehtivad väga kaua – tihti autori eluaja lõpuni ja veel 70 aastat peale seda. See tähendab, et paljusid teoseid ei saa vabalt kasutada, kuigi need võiksid olla kasulikud teadusele ja kultuurile.

Samuti on interneti ajastul raske autoriõigusi jõustada. Sisu jagatakse ja kopeeritakse kiiresti, ning suured firmad omavad sageli rohkem õigusi kui loojad ise. See teeb olukorra ebaõiglaseks.

Mida võiks muuta?

Autoriõiguste kaitse võiks olla lühem, et teosed jõuaksid kiiremini avalikku kasutusse. Samuti võiks olla rohkem paindlikke litsentsisüsteeme, mis lubavad loomeinimestel oma töid kergemini jagada, saades samal ajal õiglast tasu.

Kokkuvõttes toimib patendisüsteem hästi ja tasakaalustab leiutajate ning ühiskonna huve. Samas vajab autoriõiguste süsteem muutusi, et see sobiks paremini digiajastu vajadustega ja toetaks kultuuri ning teaduse arengut.


Комментарии

Популярные сообщения из этого блога

Kolm põnevat IT-lahendust

Arpanetist Facebookini - Interneti kujunemislugu

E-ITSPEA 3: Uus meedia...?