IT eetilised, sotsiaalsed ja professionaalsed aspektid

Kuidas Ubuntu ühendab avatud koodi ja äri Viimasel ajal olen rohkem huvi tundnud selle vastu, kuidas tarkvara tegelikult arendatakse ja kuidas see kõik äriliselt toimima pannakse. Üks väga huvitav näide on Ubuntu Linux – tasuta operatsioonisüsteem, mida kasutatakse nii koduarvutites kui ka suurtel serveritel ja isegi pilves. Tundub lihtne: tasuta süsteem, kõik saavad kasutada. Aga kuidas see üldse ära tasub? Arendus: kogukond + Canonical = Ubuntu Ubuntu baseerub Debiani peal (teine tuntud Linuxi distributsioon), aga Ubuntu teeb asjad natuke teistmoodi – rohkem organiseeritult. Selle arendust juhib firma nimega Canonical, aga samal ajal on suur osa töödest tehtud vabatahtlike poolt. See tähendab, et igaüks saab kaasa lüüa: kirjutada koodi, testida, parandada vigu või teha dokumentatsiooni. Ubuntu'l on kindel väljalaskegraafik – uus versioon iga 6 kuu tagant. Lisaks tulevad iga paari aasta tagant nn LTS (Long Term Support) versioonid, mis saavad mitu aastat turvauuendusi. See sobib e...

Anarhism võidukalt? Eben Mogleni 1999. aasta visioon tänapäeva valguses 1999 aastal kirjutas Eben Moglen mõjuka ja provokatiivse artikli pealkirjaga “Anarchism Triumphant: Free Software and the Death of Copyright”, kus ta väitis, et vaba tarkvara liikumine tähistab uue ajastu algust — maailma, kus traditsiooniline autoriõigus laguneb ja teabevabadus võidutseb. Kaks kümnendit hiljem on huvitav vaadata, kui palju tema ennustustest tegelikult täide läks. Mis läks täppi? Kõige paikapidavam Mogleni väide on ehk see, et vaba tarkvara ja avatud lähtekoodiga liikumine muudab pöördumatult tehnoloogia arendamise viisi. Täna on sellised projektid nagu Linux, Firefox, LibreOffice ja tuhanded teised vaba tarkvara projektid kasutusel üle kogu maailma — paljuski ka suurkorporatsioonide poolt. Ka sellised tehnoloogiahiiglased nagu Google, Microsoft ja Meta kasutavad ja panustavad avatud lähtekoodiga projektidesse. Nii et selles mõttes oli Moglenil õigus — vaba tarkvara pole mitte ainult ellu jäänud, v...

IT-sektoris tegutseb väga eriilmelisi juhte – mõni on pigem inspireerija ja tulevikuvisioonide vedur, teine jälle inimene, kes suudab erinevad inimesed ühise laua taha tuua ja panna neid koostööd tegema. Sel korral toon välja kaks tuntud nime – Steve Jobs ja Taavi Kotka – kes on mõlemad IT-maailma mõjutanud, kuid täiesti erinevat moodi. Nende näitel saab hästi näha, kui mitmekesine võib olla juhtimisstiil – ja et edu saavutamiseks pole ühte õiget retsepti. Steve Jobs – visiooniga arengumootor Steve Jobs on vaieldamatult üks tuntumaid nimesid tehnoloogiamaailmas. Apple’i kaasasutajana oli ta justkui mootor, mis kogu masinavärgi käima pani ja edasi lükkas. Jobs ei olnud klassikaline “pehme” juht – pigem vastupidi. Ta oli nõudlik, kohati isegi karm, aga tal oli silmapaistev oskus näha kaugemale ja mõelda suurelt. Jobs esindas kindlasti seda juhitüüpi, keda võiks nimetada arengumootoriks – inimene, kes ei lepi olemasolevaga, vaid küsib pidevalt: “Aga mis siis, kui teeks hoopis teistmoodi?”...

Kui 10 aastat tagasi piisas paljudel juhtudel IT-alale sisenemiseks ainult heast tehnilisest huvist ja oskustest, siis tänapäeval on konkurents suurem. Tehisintellekt ja automatiseerimine on muutnud turu dünaamikat ning paljud varem kergesti leitavad tööd nõuavad nüüd sügavamaid teadmisi või erialaseid sertifikaate. Seetõttu on diplomid ja sertifikaadid muutunud olulisemaks kui kunagi varem. IT-sektoris on erinevat tüüpi kvalifikatsioonidel oma roll ja olenevalt karjäärieesmärkidest võib olla kasulikum valida üks või teine. 1. Klassikaline kõrgkoolidiplom Traditsiooniline bakalaureuse- või magistrikraad ülikoolist (nt TTÜ, Tartu Ülikool) annab tugeva teoreetilise baasi ning laiapõhjalised teadmised IT-st. See on eelistatud valik, kui eesmärk on töötada keerulisemates teadus- või arendustegevustes, juhtivatel kohtadel või akadeemilises maailmas. Samuti võib see olla vajalik suurettevõtetes ja rahvusvahelistes organisatsioonides, kus kraad on formaalne nõue. 2. Rakendus-/kutsekõrgkoolidi...