Raamatuarvustus - KINSELLA, N. Stephan. Against Intellectual Property. Ludwig von Mises Institute 2008

Lugesin N. Stephan Kinsella raamatut Against Intellectual Property ja see pani mind tõsiselt mõtlema intellektuaalse omandi (IO) teemadel. Kinsella on ise jurist ja tegeleb igapäevaselt patendiküsimustega, kuid selle raamatu kaudu esitab ta üsna ootamatu seisukoha: ta leiab, et kogu intellektuaalse omandi süsteem on põhimõtteliselt vale ja vastuolus tõelise eraomandi kaitsega.

Üks raamatu põhiteese on see, et füüsiline vara on napp – kui keegi kasutab midagi, siis teised ei saa seda samal ajal kasutada. Idee või leiutisega on aga teisiti: kui keegi jagab ideed, ei kao see kellegi käest ära. Seetõttu ei tohiks Kinsella arvates ideid kaitsta samamoodi nagu füüsilist omandit.

Toodud on ka konkreetseid naiteid:
- Wright’i vennad ja lennuki patent: Kinsella toob esile, kuidas Wright’i vennad kasutasid oma lennuki patenti selleks, et takistada teistel ettevõtetel lennunduse arengut. USA valitsus pidi lõpuks sekkuma Esimese maailmasõja ajal, et lubada lennukite tootmist ilma patenditüli hirmuta. See näitab, kuidas patent ei kiirendanud arengut, vaid pigem pidurdas seda.
- Amazon ja „One-Click“ patent: Amazon sai patendi väga lihtsa tehnoloogilise lahenduse – ühe klõpsuga ostmise – kohta. See tähendas, et teised e-poed ei tohtinud pakkuda sarnast lahendust, kuigi see oli üsna loogiline ja tehniliselt lihtne. Kinsella toob selle näiteks sellest, kuidas patente kasutatakse konkurentsi piiramiseks, mitte innovatsiooni soodustamiseks.
- Napsteri juhtum: Ta mainib ka muusika jagamise platvormi Napster, mis suleti autoriõiguste tõttu. Kuigi platvorm ise ei tootnud ega kopeerinud sisu, peeti seda süüdlaseks. Kinsella leiab, et see piirab kasutajate õigust oma vara (nt arvutit või võrku) vabalt kasutada.

Need näited näitavad, et IO seadused ei kaitse tingimata loomeinimest, vaid sageli suurfirmade huve ja võivad pidurdada tehnoloogilist arengut.

Raamatu stiil on loogiline ja selge aga mõned argumendid tunduvad väga must-valged, aga see teebki raamatu huvitavaks – see raputab natuke tavapärast arusaama, et autoriõigused ja patendid on loomulik osa loomeprotsessist.

Kokkuvõttes oli Against Intellectual Property minu jaoks värskendav lugemine. Isegi kui ma kõigega ei nõustu, siis pani see raamat mind vaatama tuttavat teemat hoopis teise nurga alt. Soovitan lugeda kõigil, keda huvitavad vabadus, looming ja majanduslik õiglus.