IT eetilised, sotsiaalsed ja professionaalsed aspektid

Eesti on digiriik, kus e-teenused ja nutikas IT-infra teevad elu mugavaks. Aga kas digivabadus tähendab ka päriselt vabadust? Jälgimiskapitalism (kus andmeid kogutakse ja müüakse) ning digiaedik (kus algoritmid näitavad ainult meie huvidele vastavat sisu) on kasvavad probleemid ka siin. Kui me ei ole teadlikud, võivad need suunata meie maailmapilti ja otsuseid rohkem, kui arvame. Kus me oleme praegu? Google, Facebook ja TikTok koguvad eestlaste andmeid, mõjutades, mida me loeme ja vaatame. Meedia ja sotsiaalvõrgud loovad infomulle, kus kohtame vaid oma arvamust kinnitavat infot. Reklaamid ja sisu muutuvad järjest isikupärasemaks, kuid see tähendab ka seda, et meie käitumist jälgitakse ja suunatakse. Riigi e-teenused on küll mugavad ja tõhusad, kuid tsentraliseeritud andmekogud tekitavad privaatsusriske. Küsimus pole enam ainult selles, kas andmeid kasutatakse õigesti, vaid ka selles, kes neid kontrollib ja kuidas neid tulevikus võidakse väärkasutada. Mis saab edasi? Must stsenaarium: t...

Tänapäeva infomaailmas ei piisa traditsioonilistel meediaväljaannetel ainult ajalehtedest, televisioonist või raadiost – oluline on ka tugev uue meedia strateegia. Uudised levivad kiiremini kui kunagi varem ning sotsiaalmeedia ja digitaalsed platvormid mängivad võtmerolli info kättesaadavuses ja usaldusväärsuses. Mõned väljaanded on suutnud uue meedia võimalusi oskuslikult ära kasutada, teised aga jäävad oma traditsioonilistest kanalitest maha. Selles artiklis võrdleme kahte traditsioonilise meedia esindajat – rahvusvahelist majandusuudiste kanalit CNBC ja Eesti päevalehte Postimees – et analüüsida, kuidas nad on kohanenud uue meedia nõudmistega.  CNBC: uue meedia oskuslik kasutamine CNBC on rahvusvaheline finants- ja majandusuudiste kanal, mis on näidanud, kuidas traditsiooniline meedia saab edukalt integreerida uue meedia võimalusi. CNBC kasutab mitmekesiseid platvorme, et jõuda erinevate sihtrühmadeni:   ✔ YouTube & TikTok – CNBC loob lühikesi ja informatiivseid ...

Täna veel elus: Usenet Usenet oli üks varasemaid globaalsete aruteluvõrgustikke, mis loodi 1980ndate alguses. Usenet võimaldas kasutajatel luua ja lugeda erinevaid uudefoorumeid (uudisgruppe), kus arutati kõike alates teadusest ja tehnoloogiast kuni popkultuuri ja igapäevaelu küsimusteni. Kasutajad postitasid oma sõnumeid uudisgruppidesse, mis olid organiseeritud hierarhiliselt, nagu e-posti loendid. 2004a. suhtlemine Usenet grupis Tänapäeval on Useneti funktsioon osaliselt asendatud näiteks selliste teenustega nagu Google Groups ja Reddit, kus arutelud käivad teemaselt teemale. Kuid Usenet on endiselt olemas ja mõned inimesed kasutavad seda erilise uudisvoogude ja arutelude jaoks, eriti need, kes otsivad spetsiifilist teaduslikku või tehnilist informatsiooni. Kuigi Usenet pole enam peamine suhtlusvõrgustik nagu varem, pakub see tänapäeval ikkagi väärtuslikku teenust, mis on jäänud ajalukku üheks esimeseks suuremaks internetivõrgustikuks. Täna kadunud: Bulletin Board Systems (BBS) BBS ...

IT – midagi sellest teavad kõik, nii noored kui ka teie vanaemad ja vanaisad! IT tõi kaasa tõelise revolutsiooni – või evolutsiooni, kuidas iganes seda nimetada, kuid üks on kindel: see on tänapäeva majanduse vedur. Arvestades viimaste aastate AI arengut, ei paista selle veduri pidurdamist lähiajal kusagilt. Aga mis tekitas IT-maailmas tõelise murrangu? Kindlasti on neid tegureid mitu, kuid üks, millele tugineb kogu kaasaegne IT, on transistor . Enne transistore kasutati elektroonikas vaakumtorusid , mis olid suured, kuumenesid palju ja tarbisid tohutult energiat. Teadlased otsisid alternatiivi, mis oleks väiksem, töökindlam ja energiatõhusam . 1947. aastal leiutati Bell Labsi teadlaste poolt transistor . Üks leiutajatest oli William Shockley , kes asutas 1957. aastal Shockley Semiconductor Laboratory , pannes sellega aluse Silicon Valley’le (Räniorule) . Tema andekad insenerid lahkusid hiljem ettevõttest ja asutasid Fairchild Semiconductor’i , mis omakorda viis selliste tehnoloogiahi...