E-ITSPEA 13: Teistmoodi IT

Tundub, et see teema vajab rohkem tähelepanu, eriti riigi tasandil. Vähem arenenud riikides on puuetega inimeste võimalused normaalseks eluks sageli halvad. Põhjuseid on mitmeid, kuid tihti taandub kõik lõpuks rahale, mida on alati liiga vähe.

Kui mina oleksin Eestis selle valdkonna otsustaja rollis, siis prooviksin kõigepealt tuua kõik seotud osapooled ühe laua taha – see puudutab nii sotsiaal-, majandus-, kommunikatsiooni- kui ka haridusvaldkonda. See on keeruline probleem, mis vajab terviklikku lahendust. Ma ei usu, et ainult tehnoloogiline või ainult sotsiaalne vaade oleks piisav – need on omavahel seotud ja lahendus peab arvestama mõlemaga.

Meil oleks vaja ühist tegevusplaani, kus iga ministeerium ja ametkond panustab. Näiteks tuleks tagada ligipääsetav linnaruumi infrastruktuur – teed, kõnniteed, ühiskondlikud hooned. Samas peab sotsiaalministeerium pakkuma tuge ja infot lahenduste kohta. Kommunikatsiooni- ja rahandusministeeriumid peaksid aitama rahastamise ja teavitusega.

Üks võimalik idee oleks luua keskne infokeskus või tugivõrgustik, mis aitaks erivajadustega inimestel leida lahendusi oma probleemidele ja paremini ühiskonda integreeruda. Samuti võiks kaaluda uusi seadusi või stiimuleid ettevõtetele, et soodustada puuetega inimeste töölevõtmist. Paljud firmad lihtsalt ei mõtle sellele ja ei oska sellega arvestada.

Raha leidmine on muidugi keeruline, kuid see ei tohiks olla põhjus, miks me jätame suure osa ühiskonnast ilma toetuseta. Teistes riikides, näiteks Skandinaavias, on sellised lahendused osa igapäevasest elukorraldusest – Eestis võiksime võtta neist eeskuju.

Ja lõpuks – kui infrastruktuur ja tugi puuetega inimestele on hästi arendatud, siis toob see endaga kaasa ka IT-lahendusi. Kui tekib nišš, siis see täitub – turg kohaneb ja pakub vastuseid. Kuid selle esimene samm peab tulema riigilt.