E-ITSPEA 3: Uus meedia...?

Tänapäeva infomaailmas ei piisa traditsioonilistel meediaväljaannetel ainult ajalehtedest, televisioonist või raadiost – oluline on ka tugev uue meedia strateegia. Uudised levivad kiiremini kui kunagi varem ning sotsiaalmeedia ja digitaalsed platvormid mängivad võtmerolli info kättesaadavuses ja usaldusväärsuses. Mõned väljaanded on suutnud uue meedia võimalusi oskuslikult ära kasutada, teised aga jäävad oma traditsioonilistest kanalitest maha. Selles artiklis võrdleme kahte traditsioonilise meedia esindajat – rahvusvahelist majandusuudiste kanalit CNBC ja Eesti päevalehte Postimees – et analüüsida, kuidas nad on kohanenud uue meedia nõudmistega. 

CNBC: uue meedia oskuslik kasutamine

CNBC on rahvusvaheline finants- ja majandusuudiste kanal, mis on näidanud, kuidas traditsiooniline meedia saab edukalt integreerida uue meedia võimalusi. CNBC kasutab mitmekesiseid platvorme, et jõuda erinevate sihtrühmadeni: 

 ✔ YouTube & TikTok – CNBC loob lühikesi ja informatiivseid videoid, mis käsitlevad majandustrende, aktsiaturgu ja ettevõtlusuudiseid. Videod on hästi toodetud ning kohandatud sotsiaalmeedia kiireks tarbimiseks. 

✔ Instagram & Twitter (X) – CNBC postitab lühikesi kokkuvõtteid, infograafikuid ja ekspertide tsitaate, mis muudavad uudised haaratavaks ja kergesti mõistetavaks. 

✔ Podcastid & CNBC Pro – Pakuvad süvitsi minevaid analüüse ja finantsnõuandeid, mis sobivad neile, kes soovivad oma teadmisi täiendada ka liikvel olles. 

✔ Interaktiivne sisu – CNBC veebileht ja äpp sisaldavad reaalajas turuandmeid, isikupärastatud uudisvooge ja interaktiivseid tööriistu, mis muudavad uudiste tarbimise mugavaks ja praktiliseks. 

 CNBC tugevuseks on see, et nad ei kopeeri lihtsalt oma traditsioonilist sisu uuele meediale, vaid loovad igale platvormile eraldi kohandatud sisu, mis vastab selle keskkonna nõudmistele ja kasutajate harjumustele. 

Postimees: traditsiooniline meedia, mis jääb uue meedia arengust maha

Postimees on üks Eesti vanimaid ja suurimaid ajalehti, kuid nende uue meedia kasutus on võrreldes CNBC-ga palju konservatiivsem. Kuigi neil on olemas digiväljaanne ja sotsiaalmeedia kontod, ei ole nende strateegia nii läbimõeldud ega kaasahaarav. 

 ❌ YouTube & TikTok – YouTube’i kanalil postitatakse peamiselt uudistesaadete lõike ja intervjuusid, kuid puuduvad spetsiaalselt sotsiaalmeedia tarbeks loodud lühivideod. TikTokis on Postimees peaaegu nähtamatu, kuigi see on üks kiiremini kasvavaid uudiste tarbimise platvorme. 

❌ Instagram & Twitter (X) – Postimees jagab peamiselt artiklite linke ja pealkirju, kuid vähem visuaalset või interaktiivset sisu. Puuduvad infograafikud, selgitavad lühivideod või muud elemendid, mis haaraksid publiku tähelepanu. 

❌ Podcastid – Kuigi Postimehel on mõned taskuhäälingud (nt „Välispoliitika“ ja „Spordireporter“), ei ole need eriti laialdaselt tuntud ega kasutata strateegiliselt publiku kaasamiseks. 

❌ Interaktiivne sisu – Postimehe veebileht on peamiselt uudiste arhiiv, ilma kasutajasõbralike tööriistadeta, mis aitaksid näiteks kiirelt leida isikupärastatud uudiseid või teemasid. 

Kokkuvõttes tundub, et Postimees on jäänud kinni traditsioonilise ajakirjanduse mudelisse ega ole täielikult kohandanud oma sisu uue meedia tarbeks. Neil on küll uue meedia platvormidel esindatus, kuid see on pigem formaalne ega kasuta maksimaalselt ära kaasaegsete platvormide potentsiaali. Tänapäeva digimaailmas ei piisa lihtsalt uudiste tootmisest – oluline on see, kuidas ja kus neid uudiseid esitatakse. Kõik meediaväljaanded, nii suured kui väikesed, peavad mõtlema, kuidas nad saavad oma sõnumi edastada võimalikult mõjusalt ja mitmekülgselt. Edukad on need, kes oskavad kohaneda ja kasutada igat platvormi selle tugevuste järgi.

Allikad:

https://www.postimees.ee/

https://www.cnbc.com/world/?region=world