IT eetilised, sotsiaalsed ja professionaalsed aspektid

Milline WIPO intellektuaalomandimudeli osa toimib kõige paremini ja mida võiks muuta? Tänapäeval, kui tehnoloogia areneb kiiresti, on tähtis kaitsta intellektuaalomandit (IO). WIPO ehk Maailma Intellektuaalomandi Organisatsioon haldab erinevaid süsteeme, nagu patendid, autoriõigused ja litsentsid. Minu arvates toimib kõige paremini patendisüsteem, kuid autoriõiguste süsteemi tuleks parandada. Miks patendid toimivad hästi? Patendid on tugev ja selge süsteem, mis kaitseb leiutisi. Kui keegi loob uue tehnoloogia või toote, saab ta patendi abil selle ajutise ainuõiguse. See tähendab, et keegi teine ei saa seda ilma loata kasutada. Tavaliselt kehtib patent 20 aastat. Patendid soodustavad innovatsiooni, sest ettevõtted saavad oma investeeringud teadus- ja arendustegevusse tagasi teenida. Lisaks on rahvusvaheline patendisüsteem hästi korraldatud ning sellega saab oma leiutist kaitsta ka teistes riikides. Autoriõiguste probleemid Autoriõigus kaitseb loomingut, näiteks raamatuid, filme ja muus...

  Netikett 2025: Millised reeglid on endiselt olulised ja millised on ajale jalgu jäänud? Internet on viimase 30 aasta jooksul drastiliselt muutunud. Kui 1990-ndatel piirdus interneti kasutamine peamiselt teadlaste ja entusiastidega, siis tänaseks on see osa igapäevaelust. Koos sellega on muutunud ka netikett – mõned reeglid on olulisemad kui kunagi varem, samas on teised oma tähtsuse kaotanud. Endiselt (või isegi enam) tähtis netiketireegel: "Think Before You Post" (Mõtle enne, kui postitad) 1990-ndatel oli soovitus vältida solvavaid või kiirustades saadetud sõnumeid. Täna on sellel reeglil veelgi suurem kaal, kuna internetis postitatud sisu jääb igaveseks. Ehkki postitusi saab kustutada, võivad need ikkagi arhiveerida, lekitada või taastada. Valeinfo levib kiiremini ja postitused võivad tuua õiguslikke või sotsiaalseid tagajärgi. Seetõttu on oluline enne postitamist mõelda, kas info on tõene ja milliseid tagajärgi see võib põhjustada. Tähtsuse kaotanud netiketireegel: ...

Eesti on digiriik, kus e-teenused ja nutikas IT-infra teevad elu mugavaks. Aga kas digivabadus tähendab ka päriselt vabadust? Jälgimiskapitalism (kus andmeid kogutakse ja müüakse) ning digiaedik (kus algoritmid näitavad ainult meie huvidele vastavat sisu) on kasvavad probleemid ka siin. Kui me ei ole teadlikud, võivad need suunata meie maailmapilti ja otsuseid rohkem, kui arvame. Kus me oleme praegu? Google, Facebook ja TikTok koguvad eestlaste andmeid, mõjutades, mida me loeme ja vaatame. Meedia ja sotsiaalvõrgud loovad infomulle, kus kohtame vaid oma arvamust kinnitavat infot. Reklaamid ja sisu muutuvad järjest isikupärasemaks, kuid see tähendab ka seda, et meie käitumist jälgitakse ja suunatakse. Riigi e-teenused on küll mugavad ja tõhusad, kuid tsentraliseeritud andmekogud tekitavad privaatsusriske. Küsimus pole enam ainult selles, kas andmeid kasutatakse õigesti, vaid ka selles, kes neid kontrollib ja kuidas neid tulevikus võidakse väärkasutada. Mis saab edasi? Must stsenaarium: t...